Aastast 2013...

Märkasin, et 2013 aasta on mu blogis täiesti puudulik. Nagu oleks istunud loomingulises mustas masenduses. Tegelikult on asi nii, et tegemist oli nii palju, et blogini ei jõudnud.

Tegin palju laulutõlkeid ja mõtlesin ise laule välja. Samuti kirjutasin ja lavastasin kolm näidendit. 

Nii see aastake kulges...KIIRELT.

Nüüd teen tegemata töö tasa ja lisan, nüüd juba möödunud aasta loomingu.

Kehtiv seadus...(alustasin 2012 sügisel ja lõpetasin 12.04.2013)

On sügis ja langeb taas lehti.

Vahel tahan, et ei kehtiks

Newoini esimene seadus.

On ikka sügis - punane, kollane, pruun

Kõduneb kõik, ka see mis on uus.

Mis siis, kui raskusel ei oleks jõudu?

Kas õhus hõljumine tekitaks õudu.

On ikka veel sügis...

ja langeb, aina langeb lehti.

On hea, et mõnigi seadus kehtib.

Ansamblile KODU sai tõlgitud 

mitu laulu, 

mille me ka repertuaari võtsime.

ENNUSTAJA ... ehk ГАДАЛКА laul 1979 aasta filmist "Ah, vodevil, vodevil"

1. Muutub mood iga hetk, päevast päeva.

Kuniks maailm veel püsima jääb

kuni mustlasel kaardipakk käes on

leidub alati mõni klient

Imelugusid võimatuid ootab,

see kes uksele koputab pea.

Oma kaardid siis laiali laotab

ja kuningaid ritta ta seab.

Ref:

Kas ütlen sul? Kas ütlen sul?

Mis saatusel on anda?

Ootab ees. Mis ootab ees?

Mis tulevik sul toob?

2. Õnne elus võib ennustus öelda

et sind tabab suur saatuse löök

tappev igatsus, armastus kirglik

rännak pikk, sinna kus silmapiir.

Vanad kaardid, kui lehvik su ette

laotub linal, mil narmastes äär

auväärt kuningad ütlevad sulle

usu kõike mida sa näed.

3. Aeg võib lõhkuda kiviseid losse

kanda liivana laiali neid

iga ristmik, mis maailmas leidub

seal anda võid saatanal käe.

kaardid vanad ju sellest ei hooli

ei aeg neid puutuda saa.

Homsest eilsesse rändavad ended

On neis tõtt või valet. Kes teab?

Rändame maailmas ringi... 

(tõlge laulule "Пусть нету ни кола и ни двора" multifilmist "Bremeni linna moosekandid")

1. Mis sest et puudub rikkus meil ja riik

See eest lõivu kroonule ei maksa

Meid võlub kaugel eemal silmapiir

kutsub See meid kaasa

Ref: Olla teisiti - ei me soovi

Olla teisiti - ei me soovi

Rändame vaid ringi, rändame vaid ringi

Rändame maailmas ringi.

Lai lal lai lal lal la….

2. On sõbraks suureks meile videvik

Ei karda pimedust me ega valgust

Olgu tee ees lühike või pikk

ta ikka kutsub kaasa

3. Me väsind jalgu soendab lõkke leek

Ei õrnakesi teedel saatus soosi

Mis sest et tihti otsas on ka söök

Tee ikka kutsub kaasa

Džindži rinži .... (tõlge laulule Bubamara filmist "Must kass, valge kass" aasta oli siis 1998. Salme laulavad vaheldumisi Sergei ja Hele-Riin)

1. Kõik siin teada tahavad

miks ei taha neiukene tantsida

palun, sind ju palun ma

miks saadad surma mind, miks hukutad.

2. Miks Romale tusatsed ?

Vaid sellepärast et ma ei tulnud tantsule

palu, palju palud sa

tantsida võid ikkagi sa teistega.

3. Hei mu sõbrad kuulake

selle piiga naiseks võtan endale

neiu kaunis neiuke

võtta võid mind meheks omale

Ref: Džindži rinži kauntar

kenake, armsake

tule naiseks mustlasele.

Hüüe: Vennaksed, mustlased

kõik nüüd tantsule

4. Oh sa Roma-Romale

miks sa arvad et ma tulen sinule

ema, kallis emake

ma ei lähe talle, ta ju mustlne.

5. Sa mu kaunis piigake

olen loodud meheks ainult sinule

tule, tule minuga

koos meid ootab elu nagu pillerkaar.

6. Oi Romale- mustlane

mind vaid tahad, sest ei tulnud tantsule.

palu , palju palud sa

tantsida võid ikkagi sa teistega.

7. Kõik siin teada tahavad

miks ei taha neiukene tantsida

palun, sind ju palun ma

miks saadad surma mind, miks hukutad.

Õnne rahata ei saa ... tõlge laulule "Песенка разбойников"  multifilmist Bremeni linna moosekandid

Öeldakse, me pätid- vargad

Kuis küll maa meid kanda saab?

Andke kaardid kätte

Teile ennustama pean.

Oi la la, oi la la

Teile ennustama pean

Oi la la, oi la la

Eh-ha!

Mis teid ootamas on homme

Võin teil öelda õigepea.

Raha makske ette

Õnne selleta ei saa

Oi la la, oi la la

Õnne selleta ei saa

Oi la la, oi la la

Eh-ha!

Homsest elu on teil helgem

saatust uskuma vaid peab

ongi äri aetud,

Kaardid tõtt ju räägivad

Oi la la, oi la la

Kaardid tõtt ju räägivad

Oi la la, oi la la

Eh-ha!

Oi la la, oi la la

Teile ennustama pean

Oi la la, oi la la

Eh-ha!

Tõlked niisama lahedatele lauludele...

Kirju maailm

(tõlge türgikeelsele laulule Rengarenk -päris üks ühele tõlgetpolnud kahjuks võimalik teha. 

1. Esmaspäev on sinine

ja teisipäevad kollased

must on öö ja valge päev...

Igal pool ma värve näen.

Kirju naabri suvekleit.

Kuldne päiksekiirte helk.

Hõbetaselt särab kuu.

Sind vaatan ja näen kõike muud.

Ref:

Kõik on korras.

Mind te ei murra.

Maailm värve, värve täis.

Kõik on hästi.

Pea hoian püsti.

Kirjult ringi, ringi käin.

2. Enne hall mul oli päev.

vihkasin, et halli näen.

Üksindus mind rõhus siis..

Kes küll selle kaasa viiks.

Nüüd oled tuli sa,

minu säde maailmas.

mu ellu värvid taas

tõid ja sind ma armastan.

Lähen nüüd.... ( tõlge laulule When I'm gone)

1. Mul plaanis reis, mis viib mind kaugele.

Kaks viskit kaasa pakin veel.

Mulle meeldiks teel üks hea kaaslane...

Lahkun homme ma siit kas tuled ka?

Ref:

Lähen nüüd.

Lähen nüüd...

Mind igatsema siia jääd.

Meenutad mu naerul suud,

sära silmis, kõike muud...

Jah, mind igatsema siia jääd.

2. On kauged maad mind ammu ootamas.

Neid silmapiiri taga näen.

Seal on mäed ja seal on orud,

laiad jõed, mis kõrgel rohus

Neid  koos sinuga vaid näha tahan ma.

Kõik lilled ...tõlge Nikolai baskovi laulule Все цветы

1. Aeg seisma jääb, kui mõtlen sinule

Maailm tiirelda võib edasi

kingituseks taevas sind vaid mulle tõi

Õnne tipus nüüd olen ma.

Ref: Lilled kõik, need kõik, mis leidub ilmas, murran sul.

Südame, et avaksid vaid minule.

Õied kõik, jäädavalt nüüd kingin sulle ma.

Lilled need ja oma südame mis truu.

2. Su hingega mu hing jäävalt ühinend

Mu silmis rõõmu näed, kui vaatan sind.

Maailm pöörleb nüüd, vaid meile kahele.

Aeg jälle seisma jääb, näen ainult sind.

Kõik lilled – sünnipäevalaul. ( Sünnipäevalised eesti keelsed sõnad Nikolai Baskovi laulule Все цветы)

1.Täna on see päev, mis rõõmuks kõigile.

Saame soovida sul kõike head.

Selleks hetkeks nüüd peab jääma seisma aeg.

Meie silmis sa häid soove näed.

Ref: Lilled kõik,on kingiks täna sulle, kauneimad.

Südamest sulle õnne soovime.

Õied need, sul toogu meelde hetki säravaid.

Õied need ja meie rõõmsad naerusuud.

2. Sünnipäeva möll ja tort mis küünaldes.

Kajamas on laul ja keerleb tants.

Võta veel üks hetk ja jäta seisma aeg.

Elu on sul nüüd vaid rõõmu jaoks.

Kirgede vulkaan  ... sõnad laulule "Помоги мне"  filmist "Briljantkäsi" 1968 aastast.

1. Sa armusõnu mulle laususid,

linnas ses, kivises.

Ja läbi udu hellalt kandis meid

kuum, kirgede romanss.

Ei armastada enne osanud

nii tuliselt, palavalt

ning ärkas tahtmatult ja tormakalt

mu hinges vulkaan.

Ref: Vii mind kaasa, vii mind kaasa -

öö ja udu veel ootavad meid.

Näed ju närbub. Jah süda närbub

armulaavas, mis tuline kuum.

2. Meid muinasjutuliselt varjasid

lehed need, palmidelt

ja eemal linn nii vaikselt sumiseb.

Just, kui ootaks vastuseid.

Mind naljatades ikka hüüdsid sa:

armsake, tirtsuke.

Aimamata, et mus süttimas

suur kirgede vulkaan.

3. Nii meelat lõhna kannab videvik,

sügavalt sinine

ja ikka endiselt linn kivine

meilt ootab vastuseid.

Nüüd loojang üle värvib tänavaid

toone imekauneid seal.

Kuid kõuepilved muudkui keerlevad,

all kirgede vulkaan.

Laulud etendusele 

"Haldjane lilleriigis e. 

Piibeleheneitsi 50 aastat hiljem

Juta laul

Ilus on hommik ja ilus on päev,

ilus on  taevas ja päike .

Ilusaid lilli siin kasvamas näen

sirgub seal piibeleht väike.

Ref:

Loodus laulab, ilus ja kuldne on suvi

Loodus laulab, ilus ja kuldne on suvi

Rohu seest haldjaid ma piilumas näen

lõbusalt lehvitan neile

Tammele vanale külla ma läen

lubasin seda ma eile.

Mesilaste lauluke

2x

Zemud me kaks,

zemud me zuminal.

Lendame ringi

võimsal kuminal.

Ükz on Põmm

ja teine Pamm,

koos me zõbrad

koos me zuminad

2x

Lendame ringi

võimzal kuminal.

Lendame ringi

zuurel zuminal

2x

Kuminal,zuminal,

zuminal, kuminal,

koos me kaks,

zõbrad me zuminad.

Lillehaldja laul

Iga lill, iga õis, haldjal seal kodu on

lilleõis kaunis, mu kodu on seal.

Iga lill, iga õis, tuule käes helises

Laulda lillelaulu ta sai.

Hiiglane halb, siia saabus üks päev

tallatud maa sai ta jalgade all

Õied kõik lõhkus see tusane hiid

koduta jäime me siis.

Igavesti vaikis siin nüüd lillelaul.

Haldja pisaraist märjaks sai maa

Miks lõhkuda võis, me kodud see hiiglane

Koduta oleme nüüd.

Rändajate laul

Kõll: Rõõmus on meel, sest päike särab taeva all.

Rõõmus on meel, sest lilled õitsevad.

Rõõmus on meel, sest kõikjal linnud laulavad

Igal pool ja iga päev ma kõikjal rõõmu näen.

Martin: Rõõmus on meel, sest lõppeb varsti rännutee

(LÕPUS (Rõõmus on meel, sest lõppnud on rännutee))

Rõõmus on meel sest muutun suureks taas.

(LÕPUS (Rõõmus on meel sest suur nüüd olen taas.))

Koos: Rõõmus on meel, sest päike särab taeva all.

Igal pool ja iga päev ma kõikjal rõõmu näen.

Ref: Linnud ja laulud, päiksesära taeva all

Õitsevad lilled  siin rõõmsalt võluväes.

Lilled  ja laulud, õnnest särab ilm.

Igal pool ja iga päev ma kõikjal rõõmu näen.

Hele-karge....(28.01.2014 lihtsalt niisama)

Hele, karge valgus

jääkristallidel sirab.

Nii pimestavalt kaunis,

oma päikselises säras.

Kõik on nii puhas ja uus

just nagu värske algus...

Nii lummav ja ere,

see lumise talve valgus.

Kingitud aeg

Kingitud aeg…27.08.2012 Margiti sünnipäeval sai kirjutatud lepatriinudega külalisteraamatusse.

Hommikuti päike tõuseb

Igal päeval läbi aasta.

Harva, seda näed ja vaatad.

Täna kingiks said sa aja…

Ärgata veel enne valget,

Pesta une silmist, palgeilt.

Ja siis enne kukelaulu

Selga pesu puhta panna

Pitsilise-punase, mida iga päev ei kanna

Trotsimaks ilmakest rõsket

Panna soemad riided üll..

Jopest pükstest piisab küll.

Kiirustda mereranda

Tähekiirekest esimest püüdma

Endal palju õnne hüüdma.

NB! Ettekirjutus edasiseks eluks:

Vähemalt korra igal aastl peaksid nautima sa päisetõusu.

Päkapiku streik…

(03.12.2010 kell 16.24 Viljandis Org.Juhtim. loengus)

Üks päkapikk kord kaebekirja tegi
ja kohe streiki alustada jõudis.
Ta enne jõule paiskas töötoad segi
ja muudkui nõudis, nõudis, nõudis

„Et Päkapikke elu oleks parem
ja töötunnid päeval lõppeks varem.
Et ei öösel tegema peaks tööd
ja, et ei komme tassima peaks keset talveööd.“

On piilur päkapikk ju olla paha.
Spioon, pealekaebaja ja nuhk.
Ei sinu tuppa tungida ta taha,
et täita sinu suss, saabas või ka sukk.

Ta nõudis õigust jääda koju.
On Päkapikki inimene mitte mingi roju,
kes öö läbi tuhlab mööda võõraid hangi.
Ei tohi teda kohelda kui tööorja, või ka vangi.

Ta ihkas jõulurõõmu vabadust
ja rohkem piparkooke, komme!!!
Kuulda tahtis ta ka jõuluvana vabandust.
Kui mitte kohe, siis vähemasti homme.

Kiri linna vanaemale…

(03.12.2010… Viljandis Org. Juhtim.loengu ajal.)

Sul jõuluaeg ma tulen külla
ja kaasa väikse kingi toon.
Tööõpetuse tunnis kirjut salli koon.

Siis linnapeale jalutama lähme
ja kohvikus me joome kuuma teed.
Sa räägid, kuis vanasti siin sõitsid reed.

Keskväljakule kuuse alla käsikäes siis lähme.
Tähti säravaid on riputatud puule,
see ilu naeratuse toob me silmi ja ka suule.

Siis lähme koju, sinu sooja tuppa.
On külmast näpistatud jalad, käed.
Sa sooja teki mulle ümber säed.

Külmunud spioon…

(03.detsember 2010 kell 12.oo. …Marinile e-kirja saates vupsas pähe)

Aegajalt luuletan ma ikka,
et lõbusamalt veeta talveõhtut pikka.
Neis riimides on peidus võluvägi,
sest just praegu akna taga päkapikku nägin.

Ta kiirelt kirja pani minu salmi uue,
hõlmu kokku surus oma uuel kuuel.
Õues talv ju külm ja karge.
On spioonil pikukesel varbad kanged.

Miks on me jõulumees nii julm?
Mul pahameelest kortsus kulm.
Miks ta küll päkapikke nõnda piinab
ja jõulurõõmu tunnet nõnda riivab?

Talt ära tuleks võtta nende käsutamisluba.
Las päkapikud olla seal, kus soe on tuba.
Nad võiksid mullegi siis külla tulla.
hõõgveini juues, me kuuse ümber hullaks.

Mis on see...

(oktoober 2010 laulusõnad valmisid öösel. Sättisin ennast juba magama, tuba pime ja tekk üle pea, kuid laul trügis uneeelsesse maailma sisse ja lihtsalt pidin ta kirja panema. )

Ma eile nägin ühe naise silmi,
kes kiirustades maanteed mööda käis.
Ei näinud ta ei puid, ei põõsaid, pilvi…
Ta silmad nagu tühjust olid täis.

Ref: Mis on see, mis silma sära teeb?
Mis on see, mis voolama viib veed?
Mis on see, mis silmad tühjaks teeb?
Kes küll teab, kust viib õnne pole tee?

Ma täna nägin reipa plika pilku,
Ta uhkelt tuiskas mööda püsti päi.
Ta näole oli langend mitu salku…
Pilk terasena vahe, mulle näis.

Õhtu eel ma oma silmi peeglist nägin.
Neid sügavuti uurima siis jäin.
Polnud tühjust neis, seal oli teine vägi.
Jah, jälle armastuse radu rõõmsalt käin.

Homme ärevalt ma otsin kalli silmi,
et avastada, mis on peidus neis.
Mis näen neis, tean nii unes kui ka ilmsi…
Kui te ei näe, siis viga peitub teis.

Selles eas...

(05.november 2010 Maltsa Mardi (Martin Malts) sünnipäevaks. Kirjutatud suurte kaustikusse, et ta võiks oma eluloo sinna kirja panna.)

Sa oled juba selles eas
ja samas ikka küllalt noor.
Nii mõndagi sa elust tead,
et sellelt heita saladuste loor.

Nüüd kirja võiksid panna tehtud vead...
Ka kiht-kihilt aastailt korjatud on koor.
Nii võiksid üles kirjutada mõned read
ja iga lapselapselapse…laps vaarisa Marti teab.

Juhusele annan väe...

(25.09.2010 Viljandis, loengus, lihtsalt tuli pähe)

Ma tänaselt ei oota imet.
Kuid kaugemale endast ma ei läe.
Siin saatust koban nagu pime
ja annan juhusele väe.

Ma tean, et tuleb see, mis tuleb...
Tuleb rohkemgi kui näen.
Seepärast uksi ma ei sule...
Mul täna selle jaoks ei ole käed.

Seepärast uksed jätan valla,
et saaks juurde tulla veel,
kõik see mil vaja juurde tulla,
et avatud mul oleks meel.

Uusi kogemusi võtan vastu,
sest tean need millekski on head.
Neil vastu julgelt ise astun.
Mis suunas?...Ainult mina tean.

Kuidas lõpetada kirja...

(25.09.2010 Kirjutasin Kristiinale e-kirja ja ei osanud muud moodi lõpetada. Viljandis, Loengus)

Loodan, et ei tüüdanud sind liialt,
oma mõtete ja sõnajõuga.
Need mõtted kirja panin siiralt,
oma teadvuste ühendatud nõuga.

Ma tean, et tahan rohkem teada
ja elu tunda tema lihtsuses.
Tarkust kogudes ka iga veaga,
ma mõtted välja lasin teadvusest.

Unelmate kuldne laev...

(21.05.2010 Loengus istudes tuli äkki selline mõte)

Ja nii, vaikselt istun,
ootan seda kuldset laeva,
mis viib mind jõuka ja eduka elu taeva.

Oodates mööduvad päevad, kuud...

Meremeestelt, kes kõikjal on käinud
küsin, ega nad mu laeva pole näinud.

Nende vastus on alati trööstitult maine:

„Meil ära on nähtud iga paik
ja läbi seilatud iga vesisemgi laik.
Ei ole selles ilmas sinu kuldset laeva
siin asjatult istud ja raiskad kallist aega.“

Kuid ikka veel istun
ja raiskan siin aega...
Ootan oma kultset unelmatelaeva.

Tuli ja ta vari

(24.03.2010...Ivar helistas ja tellis oma filmiprojekti jaoks luuletuse.)

On saamas vahalt jõudu habras leek
nii soe ja hubane ja tubli
ning piisab väiksest sädemest, et süttiks tuli.

Kraaps väävlit, klõps vastu tulekivi
ja tõrvavähk su kopsudesse tõttab
Kuid võib ka teisiti see elu võtta

Ta armutu, kuid samas helde
kodukollet hoidev vaim.
Su tühja kõhu hüva kaim.

Nii õdus kutsuv tema valgus
kuid ära iial kaota valvsust
ta su kurjem vaenlane ja sõber parim
Teda hoia hoolikalt, sest surmav on ka tema vari.

Headeks sõnadeks ei ole iial hilja

(26.03.2010 ... käisin eile vaatamas peaaegu õnneliku lõpuga kurba filmi "Remember me", mis tekkis palju vastakaid tundeid ja ajas saalitäie naisi nutma. Minulegi jäi see teema sisemusse kripeldama...sellest ka luuletus.)

Ma arvasin, et sa ei hooli.
Ma arvasin, et pole sulle küllalt hea.
Mul tundus, et sa valid pooli,
tuues välja iga minu tehtud vea.

Läbi vihaudu ma ei näinud...
Mu pime raev meil haiget tegi.
Just nagu okkalisel rajal paljajalu oleks käinud...
me tundeis armastus ja viha olid segi.

Rumal uhkus, valehäbi...
Ei tahtnud kuulata me teineteise juttu.
Nii aastast, aastasse ja päevad läbi
aeg ennast piinates võib lennata ka ruttu.

Ei teadnud ma, et vargsi vaatad meie pilte...
Kandes vaikimise haput vilja...
Nüüd tean, et hoolid...
................Ei pea sa selleks kandma loosungeid ja silte.
Ning headeks sõnadeks ei ole iial hilja.

Käsil uued projektid...

Kodus ärgates... 14.10.2009

On parim see tunne, kui kodus ärkad taas.

Need lõhnad, see õhk ja heinad maas.

Ka padi pehmem ja kodune näib,

kodu hõngu on ka lapitekk täis

Mul kihk on saduldada mära

ning hoogsalt, sealt kus on värav,

ratsmeid pingutades, üle hüpata on soov...

Nägu piitsutamas hommikune tuulevoog.

Väljade avarused mind vastu seal võtaks

ja mära rõõmsa traaviga tõttaks.

Me mõlemad lendaks ja vabadust ihkaks

ja kõike, mis ahistav, südamest vihkaks.

Mind karge mägijõgi värskendamas siin.

Kuid südamesopis sähvatab valuviiv.

Tean, et lahkuma pean peatselt taas,

siit kus lõhnad kodused ja heinad maas.

Armumine ei ole minu jaoks... 14.10.2009

Nii uskumatu, kui ka näib,

mu hing just äsja segi paiskus.

See igast rakust läbi kaikus...

Neis praegugi veel särin käib

Need silmad piksena must läbi

puurisid nii suures väes,

et sulavahaks muutusin ta käes…

Kas pean tundma enda pärast häbi?

Kas ongi nii, et nii see juhtub,

luba küsimata…valimata hetke?

Ma keeldun võtmast ette seda retke.

Küll särin see, ka viimaks tuhmub

Ei, ma ei anna iial alla.

Mul terve elu on veel ees.

Jääb suveromansiks vaid see mees.

Ma elu jaoks ju tahan olla valla.

Mul armumiseks praegu aega pole.

Ei taha kaotada ma selget pead.

Ise kirjutan, ma oma elu read.

Ise otsustan, kas lugu ilus on või kole.

Ei, ma ei iial alla anna.

Ei ole loodud armastus mu jaoks.

Teen kõik, et särin kiirelt kaoks.

Seda lubades, võin käegi südamele panna.