27-30 juulil viibisin Vana-Võidus Viljandi lähedal. Toimus juba viiendat aastat järjest Teatri Suvekool. Seekord lavastasime Eesti matust. Autoriks Andrus Kivirähk. Lavastajateks Andrus Vaarik ja Laine Mägi. Kolme päevaga tegime võrdlemisi tõsisest ja kurvast Eesti elu kajastavast kirjatükist kaks vägagi naljakat lavastust. Mina figureerisin teises rühmas. Ja sel ajal, kui esimene rühm proovi tegi inspireeris mind käesolev lavasus jäegmiselt:

* * *
Tahan olla ja laulda,
kui vaid oskaks....
Tahan näha ja kuulda,
kui vaid suudaks...
Tahan tunda ja armastada...
Tean, et suudan...
Kas ka oskan?
* * *
Tagane, anna alla,
lase olla
aga võibolla...
Olen elule valla.

* * *
Tean, et olen mina ise.
Ses teadmise on teadmatus....
Kes ma olen?
Ikka ise...
Ma endalegi mõistatus.

* * *
Seal kus õitseb apelsiin
ja puhub kerge briis...
Mil maik on kergelt soolane...
On ookean päris lähedal,
nii oma meetrit viis.

Võibolla ongi kaudemal,
tean, et kuskil siin...
Kuulen laineloksu lähedal
ja tuulel maik on soolene
ning puhub kerge briis...

* * *
Nüüd kõigi terviseks me võtame
ja pidulauda tõttame.
Olgu pulm või peielaud,
sa süüdlastele anna au.

Nüüd pärja maha mängime
ja pärast poeme sängi me.
Olgu pulm või matus see,
sa ikka tähtsat nägu tee.

Pead hommikul sa paranda
ja ei saa me miskit parata.
On pulm ja peied üheskoos
ja Eesti pidu ikka hoos.

* * *
Tehke, mis tahate,
küll viimaks saate tasu.
Me teeme kõik mis tahame,
küll hauas saame rahu.

Teist külge voodis keerame...
on voodipesu uus.
Teist külge hauas keerame...
...klatš sugulaste suus.

Mu voodi veidi krigiseb,
ei tea kas kask või kuusk.
Muld vastu kirstu tümiseb...
See on ju tehtud puust.

* * *
Tähtis on suhe
ja mõtted su peas...
Mis tunned, oled aval...
Kas mõtted on head?

Mis arvad sa teistest:
ühest, kõigest või veel...
Kõige tähtsam on suhe...
Ja kes ise oled sel teel...

* * *
Me saatus meid pillutab
küll siia, sinna...
Ja ei elu meid lilluta...
Ta lööb otse rinda.

* * *
Hundid tulid suures karjas...
Ei varjanud neid puud.
Hundid tulid õelus harjas,
hammas verel, ila suus.

Kas ikka hundid suures karjas?
See klatš külanaiste suus...
On kadedus neil kinni harjas.
On õelus kinni lihas luus.

* * *
Surm see tuleb äkki külla,
hüüab nurga taga „BÖÖ”!
Kui oled nõrk , sind tõmbab võlla...
... järgneb igavene öö.

* * *
Lähme enne kui on hilja...
Lähme kohustuste eest.
Põgeneme tuhatnelja,
üle mägedest ja veest.

Jätame kõik sinnapaika...
Uus elu ootab ees.
---...seal jälle uued kohustused.
Ei aita mägedest, ei veest.

* * *
Ikka öösel, ikka öösel,
saavad teoks kõik salajased teod.
Ikka öösel, ikka öösel,
toimumas on suured peod.

Öösel nagu öösel ikka,
varjatud on tehtud teod.
Öösel nagu öösel ikka,
hommik lõpetab kõik peod.

* * *
Läbi ja lõhki
Pikuti põigiti
Jaaniõit otsides
kõik läbi songiti.

Heinasaod järjest läbi torgiti.
Sõnnikuhunnikki hark hargile hargiti.

Õis leidmata jäi..
Heinad laiali hargitud.
Patune neiuke heinte sees torgitud.
Õieke võetud ja heinad on songitud.

* * *
Odav viin on kibe.
Kibe on ka kallis viin.
Viin see külmast peast on libe.
Libe on pohmelli piin.
Piin on juua sooja viina.
Viina juues pikk on viiv.
Viiv viinaga on kindlalt kibe.
Kibe viiv on kindel piir.

* * *
Väljakannatamatult igav...
Miks on kannatus nii suur?
Kuid muidu elul pole viga.
Elu on suur linnnupuur.

On sul süüa, on ka juua,
õrs kus vaikselt tukkuda.
Võib unenägu õndsust tuua,
kuid nii võid õrrelt kukkuda.

* * *
Paksud võrgud ämblikel
tolm kleepunud on võrku.
Aeg tolmu üles keerutab
ja aeg ei salli nõrku.

Sa tööta kärmelt usin loom
ja püüa putukaid nii hõrku.
Aeg tolmu üles keerutab
ja aeg ei salli nõrku.


See, kes kohal oli ja leiab salmikestest ilmselt nii mõnegi tuttava sõna ja mõtte.

Mitme aasta kogumik ...aga ikkagi on veel midagi puudu.

Kunagi mitu aastat tagasi...22.04.2003 meil ...

Kui päike on vilus,
Siis mõtlen ma sinust.
Ei midagi paremat tea.

See ime on mulle,
Vaid naeratan sulle
Ja enam ei valuta pea.

23/04/2003 meil ...

Kui kõik oleks hea,
Mis tulema peab,
Siis igav ju oleks me elu.

Sa sammu nüüd sea.
Las ülemus neab.
Ei talle sa ole ju lelu.


06/05/2003 meil Toomas Krallile

Kui tuju on paha
või mure on majas
ja ei miski korda sul läe

Võta peegel, sea seitlit,
siis naerata veidi
ja naeratust laiemaks vea.

Sul elada ma käsin… (Niisama 13/05/2003)

Miks peidus on su mõttelend
See kõigile ju ilmsiks muutund.
Miks püüad varjata sa end,
Ei ole siiani sind keegi puutund

Elu, see pole mäng…
Kus ütled: “olen väsind.”
Sa maha jäta rusuv äng
Sul elada ma käsin.

Kui elu vajab elamist
Ei enam siis sa paigal püsi
Ei suuda vältida sa edasist
Ei elamiseks keegi luba küsi.

14/05/2003 meil ...

Kevad ilm võib olla ilus.
saju ajal ka puude vilus.
Kuigi lehti veel puudel on vähe
toast varju ei otsima lähe.

Veidi vilksatab päike,
lõbus kiireke väike.
Läbi piiskade saju
su naeratust tajub.


20/05/2003 meil Priit Talile

Lavalt naeru sa jagad,
ei nuta sa taga,
elu kergemat, muretut eal.

Kui roll sulle sobib
on see huvitav hobi.
Laval hästi end tunned, sa tead!

Kunstniku hing… (30/05/2004 Kunstikooli lõpetajatele ps. Minu õde lõpetas ka samal aastal kunstikooli)

Kui kaunid värvid ja muusika on koos
ning lõbus rütm, mis annab rõõmsa hoo….
Siis ülev Muusa maalida võib kauni muinasloo.

Üks pintslitõmme , siis veel paar…
Veel helide ja rütmivärve
ja juba näed sa hingepeegli järve.

Te hingepilt nüüd valmis on.
See südamesse alatiseks püsima nüüd jääb
ja rõõmusära teie silmis igaüks ka näeb.


14/06/2003 E-kaart Janekule (+eerole)

Nüüd suvi sügisest ju võitu sai
Ja päike kõrgel taevas sirab veatult.
Vihm taganes ja nukrus kadus,
Kõik kulgeb nagu looja seatult.


Riias ekskurseerimas (17/09/2003) Hommikul

Hommikune päike sirab selgelt silma
Ikka on mul tunne,
et jäin ma miskist ilma.

Buss on katki, raha läbi,
Jalatallad rakkus…
Öisest jooksust , paduvihmast…
Eksootika ……. , ei mingit kahtlust.

Suur võõras linn , kuid tuttav rada…
Sel viibind olen enne.
Retk hommikune taas nüüd algab…
Me pole eksind ……..- tänama peab õnne.


Meil Kärdile 07/10/2003

Kui meel sul olla tahab nõder
ja unenäoski teed ületab vaid põder
Siis tea, et õige aeg on panna pidu
laula, tantsi, rõõmusta,
ära ole idu!


I päev Salos 09/06/2003

Ilm kodus oli meil ilus.
Päike sillerdas seal.
Kui siia ma jõudsin…
Miks taevast vett kallama peab?

Õhtul vihm siiski lakkas
Piilus meid päiksekiir
Vaid hetke see kestis
Võitis taas pilvepiir.

Vastu võeti meid hästi
Kõigil naerul on suud
Kätt surudes tervitan
Nii, et raksuvad luud.

See päev on nüüd õhtul
Taas kohvi ma joon
Väljas tibab veel veidi
Siin on vist veesoon

Öösel 09/06/2003 (Salos…Sokos hotelli toas…)

Eile õhtul mind unetus vaevas
Ei sõba ma silmale saand
Uneliivas mu mõtteke kaevas
Lõpuks rammestus võttis mus maad

Nägin und ühest laevast ja merest
Ja veel paljustki, paljustki muust
Koduigatsus pulbitseb veres
Und nägin veel kollasest kuust

On veel vara kui virguma hakkan
Juba aland on uus kaunis päev
Ajan reipalt end sirgu, vingumast lakkan
Ja välja minekuks korda end säen

Enele 09/12/2003 kutse jõulupeole

Mis on saanud jõulupeost
Jõulupeost ja jõuluteost.
Pidu kõigil meelest läid,
Teod on ammu maha käind.

* * *

Mis sa arvad sellest loost
Kui me pidu peame koos…
Siis täis on maja kisa kära
Ei keegi taha minna ära

Nukuteatri bussis 23/12/2003
Enne jõulupidu

Mul külas käis üks päkapikk
Ja andis mulle kommi.
Ta kasvult oli üsna pikk
….Kas õige päkapikk ta ongi?

On vuntsid habe mantelgi
Ja naerust särab suu…
Nüüd rõõmsalt hõlmad valla lööb…
Oh õudust…..
Seal särab jõulupuu. (SEE pole jõulupuu)


Järgnevad luuletused on pühendusega pikale tõmmule noormehele
Ja saadetud Siljale messengeris ilusal päikselisel valgel ja lumisel talvepäeval 23/01/2004 (tegelikult tuleb seda luuletust lugedes alati meelde , kuidas Andresega esimesel kohtumisel jalutasime talvises metsas varajaste hommikutundideni.)

Kui käia saaksin sinuga
Ma mööda talvist teed
Ma muud ei oskaks paluda,
Et mind sa hoiaks veel.

Ma palun, et su naeratus
Ei iial huulilt kaoks.
Head sõnad, kaunid, kodused
Ei unustusse vaoks.

* * *

Ma otsisin eilset… see leidmata jäi
Aga tänane päev ikka meeltes mul käib.
Kuid mälu on nõder ja murelik meel
Ei öelda ma või mida ihkan ma veel.

Kas mäletad mind?…On meeles sul veel?…
Kui käsikäes käisime metsateel?
Su esmane suudlus, kui eilne päev,
See mälus ei tuhmu…mu ümber su käed…


Kevadised rõõmud (meil iseendale ..otsisin signatuuri e. allkirja meilile 23/03/2004)

Nüüd loomaperel käes on jälle jooksuaeg
Ja inimestel lemmikutega suur vaev
Ei kodus püsi kõuts ei krants
On kriimus lõust ja katki vunts
Taas kontsert akna taga käib
See S-minoor,
nii mulle näib.


Lustakas kevad… ( luuletus Eero tellimusel 30/03/2004)

On päike veel väike, kuid ere.
Ta lustakalt sosistab tere…
Sulle rõõmsalt ta viipab
nagu tahaks sind kiita…
läbi särtsuva kiirtemere.


Selline on kevad… (inspireeritud Diana meilis olevast sõnast “rusuv” 22/04/2004)

Aknal krabisev vihm
nüüd rusub mu hinge.
Päev sünk on ja morn,
õnneks tuul pole vinge

Siiski,
üks mõte on helge:
Varsti rohetab maa,
varsti taevas saab selgeks,
pungad puul puhkevad taas.

Lihtsad sõnad..( inspireeritud: “Sorri kallis-kiire on” ütles Janek messengeris)07/05/2004

On sõnu igasuguseid,
nii halbu kui ka häid.
Kuid tähtsam see missugune
on toon, mis kaasas käib.

Üks ainus sõna sõbralik…
ja päev siis helgem näib.
Kuid teine sõna salalik…
ning mossis ringi käid.

Kui sõber möödaminneski
sind lihtsalt kalliks peab,
ei suuda keegi ilmaski
sul tuju murda head.


Gorilla muska…( Jäneda , koolitusel välja mõeldud 11/09/2004)

Gorilla Muska kord tahtis minna poodi.
See polnud tegelikult üldse tema moodi.
Ses kaupluses uus-kaunis imago talle loodi,
Seejärel aututopiga ka koju toodi.


Sots...osakond. (17/09/2004 lihtsalt kargas pähe …meilasin Annikale, et tulen varsti trükkima.)

Tervitusi siitpoolt tarest
meil siin pole ühtki varest...
Pole valget, pole musta...
meil ei näita keegi usta.

Käib siin rahvast igat sorti
mõni neist meil toob ka torti.
Mõni jälle, oh sa pime...
on haisev , räpane ja lige.

Kõiki tervita ja täna,
ei ühtki üleliigset sõna...
Nii see nädal saabki läbi
ja ei keegi tunne häbi.


Arvutist on siiber... (17/09/2004…Arvutis wordi programm tegi täpselt seda mida ise tahtis…oh kui vastik see on.)

Kui arvuti sul mässab vahel,
ei tee vahet ühel, kahel...
Võta haamer, ära tõrgu...
pead vaid lahti ühendama võrgu.

Koputa ja tonksa teda.
tee kolm, neli korda seda.
Kui ei aita mine poodi.
Sinna, kust see rämps sul toodi.

Kisa, karju , tänita...
Ära kaua venita.
Viska vana võta uus...
Tule koju vile suus.

Tahaks... (21/09/2004 mõtlesin sellele, et Annikal on kindlasti hirmus kiire.)

On kiired kõik päevad
ja hõivatud kuud.
Oh kuidas küll tahaks,
teha ka muud...

Tahaks tantsida aasal,
vaid naeratus suul.
Tahaks lennata kaasa...
...juustes vihiseb tuul

Tahaks meeletult rännata,
kui lehed veel puul.
Tahaks mõttetult hullata
ja teha ka muud...


Palju õnne…(04/11/2004 Eskol on sünnipäev)

Kui hommikul ärgates end peeglist sa näed…
Üks mõtteke vilksatab: “ Käes ongi SEE päev.”
Aga peegelpilt sama mis eilegi veel…
“Ei paistagi vanem” sul rõõmustab meel.

¤¤¤

Kui käes on novembrikuu neljas päev,
Siis hommikul vara uut algust sa näed.
Sa oled veel noor…nii hingelt kui muult…
Pole nõder veel mõistus…pole püdelad luud.

Jaksad naerda , möllata…enamgi veel
Ka mägesid nihutad käidaval teel…
Elu parimad ajad sind ootavad ees
kiirelt mööduvad aastad elukeerise sees.


Rahulikke jõule….(09/12/2004) Helle Söönurm palus kirjutada hooldusperede jõulukaardile)

On valgust ja rõõmu te peres
ja helgust te igas teres.
Ikka naeratus särab te suul,
kui vahel puhubki murelik tuul.
Elujõudu teil soovida soovin.
Muuta kirkamaks päeva teil proovin.
Olgu alati õnne ja rahu te peres.
Ja ikka helgust igas te teres.

Valged Jõulud…(10/12/2004 Lähen täna üles panema laste joonistustega näitust “Valged jõulud”)

Iga aasta me soovime
“Jõul olla võiks valge…”
Ning ilmataati me noomime,
kui talv peitnud on palge.

Kui sajab vihma ja lörtsi
On mudane maa…
Ei ole elul siis vürtsi…
Ei väljas mängida saa.

Uues lootuses suures
Piilud hommikul õue…
Vett paar kanti veel juures…
tikub ahastus põue.

Lõpuks saabus see päev,
kus ilm karge ja selge.
Härmas maja ees tee…
Talve ootus on helge.

Käes jõulukingi ostmissund…….19/11/2004 Annikale meili saates

Vaid pool päeva lendles lund,
see ju kõigest mõni tund
Nüüd ei öösel saa ma und...
käes jõulukingi ostmis sund.

Tuju räbal, rahad läbi.
Kukru põhjast läbi nägin.
Kuid ei tunne siiski häbi,
kingin kõigile ma käbi...

veidi sammalt, oksarao
hästi suure heinasao...
Jõulusoov ei ära kao
selle kõigil pähe taon.



Tere… 22/11/2004 lihtsalt niisama

Juba kolmandat päeva ütlen sul tere.
Ma vastust ei kuule ja tuul ulub vaid.
Su näole on maalitud naeratus ere,
kunstripsmedki osavalt kunstnikult said.

Ei tea miks vaikid ja vagatsed?
Ülbeks pidada sind võin ju ma…
Ei tahagi, et õuepeal käratsed…
kas või sosinal tervita sa.

Ei aita siin kiitus ei laitus…
Võmm kuklasse lõhuks sul pea.
Ei aita ka viisakas paitus…
Lumememmed ei räägi…
ma tean.

Stress….23/11/2004

Ilm on sompus ja pime
Puhub tuul külm ja vinge
Stressist päästab vaid ime
Mõtteke peas teeb veel ringe.

Tahan päikest ja valgust
Pehmet säravat lund.
Tahan mõtteid täis kargust
Tahan naerda mõni tund.

Eks elu kõigil on raske
Mõttetusi täis pea
Te mul unistada laske
Mida toob homne…
me ei tea.

Ootan sind…19/12/2004 (Kallis mees tuleb õhtul koju…)

I variant (tuli meelde multikas, kuidas maja päkapikku otsis …)

Ärka üles, ära maga
Sind juba kodu otsib taga
Nutab pisaraid ta suuri,
Kui kord tuled paneb puuri.
Ei sa siis enam lähe ära
Ja maja jälle õnnest särab

II variant

Ärka üles, ära maga
Sind juba kodus ootan väga.
Nutan pisaraid ma suuri,
Kui kord tuled, panen puuri.
Ei sa siis enam lähe ära
Ja mina jälle õnnest säran.

Hallid värvid… 31/01/2005 (ütlesin Janekule messangeris tere hommikust ja küsisin; Kas esmaspäev on sinine…)

Kui olema peab elu hallides värvides…
Ei häiri meid melu ja rahu on närvides.

Kui kurdad, et elu igav on nii…
Osta prillid sa roosad või kirjud siis

Laena pleier ja plaadid kus melu on peal…
Siis on värvi ja lärmi…
sa ei igavle eal.

Miks sa mulle ei kirjuta…03/02/2005 (Tahan Piiksule meili saata…)

Miks mulle sa ei kirjuta?
Miks mind ei meeles pea?
See päikest taevas varjutab…
Ei seda sa vist tea…

Nüüd tea, et sinust mõtlen ma
ja sind ma meeles pean.
Võin öelda sulle seda ka,
et mõtlen sust vaid head.

On hea ju teada ikkagi,
et leidub sõpru häid…
Kes meeles peab sind alati,
Ükskõik kus ringi käid.

Sinu hääl…03/02/2005 öösel…lõpetasin just telefonikõne Andresega. Ja mulle meeldis väga teda kuulata.)

Su häält kuulda mul meeldib…
Võid rääkida veel.
Justkui täidaks ma peekrit…
Hääle kõlade sees.

Mu kõrvu see paitab
Oh, las heliseb veel…
See mul uinuda aitab
Õhtu tundide sees.

See erutab hinge ja ärgitab meelt…
Võid rääkida lõputult, lõputult veel.
Ma tardunult kuulan, vaikib ka meel…
On ärevus hinges… Mis küll ootab meid ees?

Ma tean…03/02/2005 eelmise luuletuse välja mõtlemine tegi nii ärevaks, et kohe tuli teine veel…

Ma tean, et oled olemas.
Mis sest, et kaugel siit.
Ma tean , et mind sa meeles pead.
Nii kestab meie liit.

On meie vahel lõputult
Neid kaugeid, karme teid.
Ma varsti näen sind ikkagi
Ei lahuta need meid.

Me kohtume pea jällegi…
Meid lahutab vaid aeg.
Sa lahkud… tuled tagasi…
Meid lahutab ju aeg.


Kevadrahutus…11/04/2005 pannes messangeri uut ja põnevat nime…
(oh, oleks mul vaid tiivad)

Oh, oleks mul tiivad,
mis kaugele viivad,
üle lageda, metsa ja mäe

Kaugus kutsub mind selgelt…
Näiks ka tulevik helgem,
kui kauneid maid kasvõi kaugeltki näeks …

Linnulennult on ilus
iga maa puude vilus
läbi pilvede hägu mu käes…

Sirutan tiibu ja lendan,
ma unustan enda…
Ilusioonide võimsamas väes.

Mõtted segi… 11/04/2005 tänase esimese luuletusega igatsus kasvas ja ei saanud enam pidama…

Ihates enamat
hulgun ma ringi.
Elu tahaksin kenamat
ja tantsida svingi.

Nüüd otsin ma vaikust…
Väljas koer ulub mingi.
Elult ootaksin enamat…
kui uusi, hõõruvaid kingi.

Mõtteis ärevalt
ootan uut saabuvat rongi…
Miks seisan kesk tänavat?
Mõtted segi mul ongi.

Jälle uus aasta…11/04/2005 peale kahte esimest luuletust mõtlesin, et ka Piiks on oma sünnipäeva auks luuletuse ära teeninud.

Sulle õnne ma soovin…
Ei mäleta miks…
Õnne soovida proovin…
Ikka küsin veel: MIKS?

Mis väärtus on elul,
Kui aina vanemaks saad?
Pole mõtet peo melul…
Milleks selline elulaad?

Miks meil vananeb keha
Aga nooreks jääb hing?
Ja nii palju on teha…
Oh, elu mõttetu ring…

Sulle õnne ma soovin:
Elutarkuste teel…
Ning targalt sind noomin:
Hoia rõõmsana meel…

Kevade lootus …11/04/2005 luuletasin kella kaheksast kümneni…
seesinane on juba neljas luuletus.
Ikka külm on veel väljas
ja õhkki on karge.
Maa on päikese näljas.
Jõel paar jääparve.

Silm rohelust märkab,
pungi põõsail ja puil.
Ka valgeid kellukaid tärkab,
malbe naeratus suil.

Kuigi tuul on veel kare
ja härmas hommikul maa…
Kevadpäike on ere,
kõigest võitu ta saab.


Havai…unes…12/04/2005 Töökeskkond on pingeline…
ehk laiskus ei taha kuidagi minust lahti lasta…

Öösel unes ma nägin, et puhkan Havail…
Ja ärgates mõtlesin:
“Kuhu meri küll sai?”

Kuumad luited ja liiv…
Nühin silmi veel siis…

Alles oli siin päike ja muul…
Puhus soe hurmav meretuul…

Pakkus baarimees tinti…
Sellest jäin veidi vinti…

Ärkvel olleski maitse veel suul…
Kokteilil nimeks
“Meremees kuul”


Sa tulid nii vaikselt…12/04/2005 mees läheb varsti jälle kodust ära…
see teeb kurvaks

Sind ootasin kaua,
tööd tegid sa veel…
Köögis ootab sind laual
külm, jahtunud söök.

Hetkeks suikusin unne,
kiiktool õõtsus kui lind…
Tuul vaid koputas aknal…
Ma ootan ju sind!

Sa tulid nii vaikselt,
ei äratand mind.
Tegid suitsu, sõid õhtust…
kutsusid voodisse mind.


Me oleme ju reetmis näind… 13/04/2005

Uut reetmist ma ei ela üle…
Ma tean…
Sest eelminegi oli ränk.
Siis peadki ma ei suutnud tõsta üles
ja südamesse valu lõi nii sünk.

Ei tea miks sulle andestasin.
Ei küsinud sa seda eal.
Ei tea miks sul jääda lasin.
Ei too reetmine ju iial head.

Kes petab kord, see kord petab veelgi…
Tal juba hammas verel, maik on suus…
Kui palju usaldada võin ma oma meeli?
Kui reetmine sul veres, lihas, luus…

Nüüd vaikselt elame me edasi,
kõik nagu oleks meelest läind…
Kaua toimib elujärg meil sedasi?
Me oleme ju reetmist näind…

Kumb neist?…13/04/2005 Kärt magas täna sisse ja mina magasin eile…

Sissemagaja või väljamagaja
Kumb neist?
Ma kahtlen…
Või hoopis unejagaja…
Üks on täiendamas teist…
Seda teile ütlen.

Sissemagaja saab rohkem pragada.
Väljamagaja kondivalus ägada.
Sisse magades saad rohkem nalja.
Välja magades kustutad vaid unenälja..
Ikka magades nad mõlemad saavad une…palja.

Ei ole vahet sel…kas sisse, välja.
Võid minna mõlemalt poolt sisse
või siis hoopis välja.
Kui magad välja, siis magad ka sisse.
Usun rohkem väljamagamisse.

Iroonia…13/04/2005 pool salmi enne lõunat ja pool pärastlõunat

Ma tahan kingi saada uusi
ja uut lipupunast pluusi.
Mul pole aega minna poodi.
Ei taha järgida ka moodi.

Soovin seda, mis on mugav.
Hinna poolest soodne, lubav…
Ei leia kingi mis mul sobiks,
ei pandlaid läikivaid, mis mulle hobiks.

Pluuse on, kuid väiksed mulle…
Mu rinna ümbermõõdul liig palju nulle.
Müüja viisakalt mind saadab kangapoodi…
Seal äsja laia riide osakond ju loodi.

Suve ootus… 13/04/2005 …mis teha, lihtsalt tuli pähe…

Kevadrahutus on valdav,
ei oodata malda…
Ees on suvi nii helde ja soe.

Mind igatsus piinab…
Jalgu rohelus riivab,
murul lesides raamatut loen.

Naudin päikest ja vaikust,
taevas paar pilve laiku.
Sinitaevasse unele poen.

Ilma sinuta…18/04/2005 kell 01:25 mees läks eile kaheks kuuks ära…on nagu väike igatsus juba…

Tule, tee soojaks mu voodi,
Klopi pehmeks padi ja tekk.
Ka voodi võid ajada loodi,
Et unel õige oleks mekk.

Ilma sinuta voodi on kõva
Muhk- muhul nii vedrud on reas
Mulle armsam vist tundukski põrand
Seal poleks su lõhnade seas.

Oh millal küll tuled taas koju?
Ei üksinda uinuda saa…
Ikka tuled ju kunagi koju?
Su patja emmates uinun nüüd ma.


Walpurgiöö…30/04/05 Enne Sauele sõitu…Tuulikiga… Panin Messangeri pealkirja.

Julgesti nõiad nüüd teele!
On täna vaid meile see öö.
Lend luual vaid rõõmsaks teeb meele,
ei kõrgustes kartma me löö!

Lenneldes…19/06/2005 Lennukit oodates…püüdsin tekitada positiivseid mõtteid…hurraa lendame Willuga saksamaale.)

On helesinine ja selge,
ilm lendamiseks helge.
Päike sillerdab taevas…
me ootame õhulaeva.

Ilm lendamist soosib.
Tuul tiibasid proovib.
Lendab laevuke sirgelt.
Ees siht on tal kindel.

Meid ootab uus sadam.
Uus huvitav rada.
Uus tundmatu maa
nagu imede saar

Ma vaid mõtlen ja ohkan…
Keda seal küll ma kohtan?
Kas ikka ootab meid ees
lapse isa ja mees?

Kallim kannata veidi…
Varsti näha saad meidki.
Ootusärevus valus…
tule ruttu… ma palun!

Lämbe…2005 jaanipäeva paiku lõuna saksamaal…sooja õues 38 kraadi ja on meeletult palav.

Õhk talumatult on lämbe
ja tüütavalt umbne.
Ei tuuleke puhu.
Ei kergendust uhu.

Siin lõputult palju on sooja.
Nii jätkub, kuni päike läeb looja.
Soolamaik kipub suhu…
Läheks ära…kuid kuhu?

Päike paistab ja sirab
õhk hägusel vinal.
Kõrbend kuldkollaseks rohi…
Ei ta veel loojuda tohi.

Vette tahan end kasta.
Seda teha ei lasta.
On vesi veel kaugel,
ookeani sillerdus lauge.

Laubal pärlendav higi
on tihkem kui pigi.
Tahan tagasi ilma:
vihmast, tuulist ja külma.

Kodus ikka on parem
nii nüüd, kui ka varem.
Seal ilm meeldivalt jahe
nagu patune pahe.

Konditsioner ….2005 samuti jaanipäeva paiku lõuna saksamaal

Mida hingel veel vaja…
Käes on tehnika sajand.
Loodud palju on seadmeid,
ilma milleta vaevled.

On mälupulgad, mobiilid,
teler, makk, satelliidid…
Kuid üks asi mis kenam,
täna teistest on enam…

Külma õhku see puhub,
kuuma eemale uhub.
Temata elu on morn
nagu viltune torn.


Semiootika…05/08/2005 Teatri suvekoolis Vana-Võidus

Semiootika, sümboolika
Kas on siin mingi loogika?
On igal märgil tähendus,
mis näitab ilma lähedust.

Süsteem süsteemis…
Igal reeglil on kood.
Nagu planeet planeedis…
on tasakaal ja lood.

Pole tass enam tass.
Ega vaas pole vaas.
Tassil tähendus on: kass
ja vaas on hoopis laas.

On kujundid ja lavaruum…
See ei pea olema ju suur
Seal iga näitleja on märk,
märk on ka seljast võetud särk.

Nii sünd võib tähendada surma…
ja matus naabrinaise pulma.
Ning tool võib tähendada hobust,
kes ühe jalaga on kaugel kodust.

Ole lihtsalt see, kes oled….29/08/2005 Margitil oli laupäeval sünnipäev ja täna anname kingituse üle…”Marie Under”…see salm on pühenduseks raamatusse.

Sa olema pead lihtsalt see, kes oled…
ja oma eheduses ainulaadsena Sa püsi nii…
Sest ajakulg Sind siis ei riiva…
ja mälus püsib iga hingemattev viiv.

See ajatus Sind uhkelt ehib.
Ei võõraid sulgi kandma pea…
Ma usun, et su õnn…
Nii kindlalt püsib…
On õnneks vähe vaja…
Sa ju tead.

On elu nagu püsilill… 04/10/ 2005 Anu Mäeoru sünnipäeva raamatusse
“Püsilillede entsoklüpeedia ”???????????Autor ????????

On elu nagu püsilill,
mis õitseb, närtsib , õitseb uuesti.
Kuid püsivam on siiras õnn,
mis säravam kui luueski.

Et tunda elul väärtust uut,
siis õnn peab vahel tuhmuma.
Sa ainult oota õnne suurt,
mis ei vanal lase kustuda .

Me elu on mäng….07/10/2005 Pühendus õpetajate päeval kingitud raamatutesse (13 tk) “Mäng tööposti ümber”

Me elu on mäng
ja mäng on me elu.
Ses lauses peidus
on igaviku võlu.

Terve elu sa mängid,
nii kodus kui tööl.
Mängid elu olulist mängu,
nii päeval kui ööl

Õpi mängima ausalt,
leia tarkuse tee.
On mäng meie elu…
Ja ELU - mängude mäng …
…on see

20/10/2005… Marianne sünnipäeva kaardile

Su sünnipäev, kui imepäev
on sama hea kui nimepäev.
Saad kingiks lilli, naerusuid
ning üllatusi palju muid.
Kõik sulle rõõmsalt laulavad
ja pidutsevad kaua nad.
Sest on see sinu sünnipäev
ja igaüks ju seda näeb.

20/10/2005… Mariannele kingitud raamatu pühendus “Tom Sawjeri ja Huckelbery Finn-I seiklused”

On raamat seiklus lehtedel.
Seal palju kauneid , kaugeid maid.
Sa ole julge vaata vaid.

See nagu rännak teleris.
On linnu, maju, jõgesid
ja tähtsaid elutõdesid.

Sa rända ikka raamatus,
siis vaja pole kaugeid maid
ja suure seikluse,
pool muidu kätte said.


17/04/2006... Piiksu sünnipäevast on möödas nädal...saatsin talle meili : Sind kantakse varsti maha...Mul oli niiiiiiiiiiiiii geniaalne plaan .....Teha nägu nagu oleksin su sünnipäeva ära unustanud....ja siis helistada sulle nädala pärast ja öelda delikaaltselt: "Andsin sulle nädalakese aega kõrge vanusega harjumiseks....kuis nüüd siis tunne on...kas oled ennast juba piisavalt kogunud, et minu õnnesoovid väärikalt vastu võtta?Ha ha haaaa!!!!"Aga sul õnnestus kõik mu head soovid ära rikkuda.....ma olen väga väga väga nördinud......Vähe sellest, et ma tunnen end kui 102 aastane, kes hambaid pestes selja ära nikastas ning ei saa nüüd enam korralikul ei istuda ega astuda, ega sinu kallal aasida....phäh.

Täna tunnen:... olen vanem kui sina...
valutab selg ja valutab pea...
Ära saa nii vanaks kui mina,
ära nii rasket koormat vea....

Aasta jällegi oled sa noorem...
mis sest, et harvemad juustes on read...
aasta aastalt las väheneb koorem
parimad ajad on ees...
sa ju tead.


Laine...10.juulil 2006

On lemmik kõneaine,
üks avalik naine,
kel kõrge on maine,
kes alati kaine,
kuid rusuv kui paine...
See naine on:
Kuuma Laine

Täna sain teada, et Eesti kaks kõige tugevamat naist on Kuuma Laine ja Naabri Valve. Hetkel katsume kõik rammu Laine Kuumaga... Kahjuks peab ütlema, et Laine juhib 35-0.
Eile jõudsin järelduesle, et Egiptusesse ei lähe praegu isegi siis, kui peale makstakse. Läheks õige Lapimaale... Tahan lund ja jõuluvana!