Friday, December 03, 2010

Päkapiku streik…

(03.12.2010 kell 16.24 Viljandis Org.Juhtim. loengus)

Üks päkapikk kord kaebekirja tegi
ja kohe streiki alustada jõudis.
Ta enne jõule paiskas töötoad segi
ja muudkui nõudis, nõudis, nõudis

„Et Päkapikke elu oleks parem
ja töötunnid päeval lõppeks varem.
Et ei öösel tegema peaks tööd
ja, et ei komme tassima peaks keset talveööd.“

On piilur päkapikk ju olla paha.
Spioon, pealekaebaja ja nuhk.
Ei sinu tuppa tungida ta taha,
et täita sinu suss, saabas või ka sukk.

Ta nõudis õigust jääda koju.
On Päkapikki inimene mitte mingi roju,
kes öö läbi tuhlab mööda võõraid hangi.
Ei tohi teda kohelda kui tööorja, või ka vangi.

Ta ihkas jõulurõõmu vabadust
ja rohkem piparkooke, komme!!!
Kuulda tahtis ta ka jõuluvana vabandust.
Kui mitte kohe, siis vähemasti homme.

Kiri linna vanaemale…

(03.12.2010… Viljandis Org. Juhtim.loengu ajal.)

Sul jõuluaeg ma tulen külla
ja kaasa väikse kingi toon.
Tööõpetuse tunnis kirjut salli koon.

Siis linnapeale jalutama lähme
ja kohvikus me joome kuuma teed.
Sa räägid, kuis vanasti siin sõitsid reed.

Keskväljakule kuuse alla käsikäes siis lähme.
Tähti säravaid on riputatud puule,
see ilu naeratuse toob me silmi ja ka suule.

Siis lähme koju, sinu sooja tuppa.
On külmast näpistatud jalad, käed.
Sa sooja teki mulle ümber säed.

Külmunud spioon…

(03.detsember 2010 kell 12.oo. …Marinile e-kirja saates vupsas pähe)

Aegajalt luuletan ma ikka,
et lõbusamalt veeta talveõhtut pikka.
Neis riimides on peidus võluvägi,
sest just praegu akna taga päkapikku nägin.

Ta kiirelt kirja pani minu salmi uue,
hõlmu kokku surus oma uuel kuuel.
Õues talv ju külm ja karge.
On spioonil pikukesel varbad kanged.

Miks on me jõulumees nii julm?
Mul pahameelest kortsus kulm.
Miks ta küll päkapikke nõnda piinab
ja jõulurõõmu tunnet nõnda riivab?

Talt ära tuleks võtta nende käsutamisluba.
Las päkapikud olla seal, kus soe on tuba.
Nad võiksid mullegi siis külla tulla.
hõõgveini juues, me kuuse ümber hullaks.

Mis on see...

(oktoober 2010 laulusõnad valmisid öösel. Sättisin ennast juba magama, tuba pime ja tekk üle pea, kuid laul trügis uneeelsesse maailma sisse ja lihtsalt pidin ta kirja panema. )

Ma eile nägin ühe naise silmi,
kes kiirustades maanteed mööda käis.
Ei näinud ta ei puid, ei põõsaid, pilvi…
Ta silmad nagu tühjust olid täis.

Ref: Mis on see, mis silma sära teeb?
Mis on see, mis voolama viib veed?
Mis on see, mis silmad tühjaks teeb?
Kes küll teab, kust viib õnne pole tee?

Ma täna nägin reipa plika pilku,
Ta uhkelt tuiskas mööda püsti päi.
Ta näole oli langend mitu salku…
Pilk terasena vahe, mulle näis.

Õhtu eel ma oma silmi peeglist nägin.
Neid sügavuti uurima siis jäin.
Polnud tühjust neis, seal oli teine vägi.
Jah, jälle armastuse radu rõõmsalt käin.

Homme ärevalt ma otsin kalli silmi,
et avastada, mis on peidus neis.
Mis näen neis, tean nii unes kui ka ilmsi…
Kui te ei näe, siis viga peitub teis.