Saturday, November 29, 2008

Ootan puhkepäevi selleks, et lihtsalt olla...

Puhkepäeva hommik29.11.2008 Viljandis (ma hindan kõrgelt oma vaba aega)

Hommikuse kohvi võrgutav aroom…
On akna taga talvehommik karge.
Soojad sokid jalas…ka toas on soe…
Näe! Üksik varblane seal säutsub keset hange.

On puhkepäeva hommik…
Ma täna kindlalt kuhugi ei tõtta.
On lihtsalt olemise pärast olla väga hea
ja aeg niisama lihtsalt maha võtta.

Friday, November 28, 2008

Lilled mulle...

Pakasepoisi lilled… 28.11.2008 Viljandis ( see ammu juba mõlgub mul meeles…nii hea on mõelda, et pakane käib ainult mulle lilli toomas…)

Mulle ükspäev pakasepoiss tõi lilli…
Valgeid, hõbedaselt säravaid!
Need meenutavad suve valgeid pilvi
Ja rõõmusäras sillerdavaid silmi.

Neid lilli kahjuks ei saa panna vaasi
Ei saa neid murda juure pealt
Ei saaks nendega ma kaunistada oma tuba
Ka siis kui selleks oleks külmataadilt luba.

Lilled minu köögiaknal…
Silmipimestav on hommikune päikseläik
Neid ikka jälle imetlema tõttan…
Tahaks töölegi neid kaasa võtta.

Thursday, November 27, 2008

Ootamise kurbtus...

Kui vaid saaksid tulla…27.11.2008 Viljandis ( Mu elu on ootus…olen nagu meremehe naine. Andres tuleb koju alles jõuluks aga sinnani on vaid veidi vähem kui kuu aega.)

Mind vahest tabab talumatu ootus
ja igatsus ja ahastus ja pinge…
Teadvus otsides teeb hingesügavustes ringe.

Sellest kassiahastusest läbi kumab lootus,
ma tean et kunagi sa ikka tuled
ja vaigistad mu ahastavad mured.

Kui tuled, toimub hinges muutus…
Su kohalolu paiskab rahulolu hinge,
ses sünergias kaob ahastuse pinge.

Sind tahan tunda enda sees ja ümber…
Su juures tahan olla, lihtsalt olla…
Piisab sellest, kui vaid saaksid tulla.


Ma vahel vajan lihtsalt… 27.11.2008 Viljandis ( Vajan lohutavat kallistust aga mitte igaühelt… jõuludeni on veel mitukümmend päeva ja siis saan selle kallistuse kindlasti)

Ma vahel vajan, et mind lihtsalt embad
ja et nina saaksin panna sinu kaelalohku,
nagu kassipoeg, kes otsib soojas kohas lohtu.

Tahan tunda sinu hingeõhku oma kõrval, kaelal…
ja armsaid sõnu sosistavat suud…
See olematuks muudab kindlasti meid lahutanud kuud…

Mul meeldib, kui mu pead sa hellalt paitad
ja mul lihtsalt kinni võtad käest…
See kõik mul igapäevaelus tugev olla aitab
ning aitab üle argipäeva rusutuse väest.

Monday, November 17, 2008