Tuli ja ta vari

(24.03.2010...Ivar helistas ja tellis oma filmiprojekti jaoks luuletuse.)

On saamas vahalt jõudu habras leek
nii soe ja hubane ja tubli
ning piisab väiksest sädemest, et süttiks tuli.

Kraaps väävlit, klõps vastu tulekivi
ja tõrvavähk su kopsudesse tõttab
Kuid võib ka teisiti see elu võtta

Ta armutu, kuid samas helde
kodukollet hoidev vaim.
Su tühja kõhu hüva kaim.

Nii õdus kutsuv tema valgus
kuid ära iial kaota valvsust
ta su kurjem vaenlane ja sõber parim
Teda hoia hoolikalt, sest surmav on ka tema vari.

Headeks sõnadeks ei ole iial hilja

(26.03.2010 ... käisin eile vaatamas peaaegu õnneliku lõpuga kurba filmi "Remember me", mis tekkis palju vastakaid tundeid ja ajas saalitäie naisi nutma. Minulegi jäi see teema sisemusse kripeldama...sellest ka luuletus.)

Ma arvasin, et sa ei hooli.
Ma arvasin, et pole sulle küllalt hea.
Mul tundus, et sa valid pooli,
tuues välja iga minu tehtud vea.

Läbi vihaudu ma ei näinud...
Mu pime raev meil haiget tegi.
Just nagu okkalisel rajal paljajalu oleks käinud...
me tundeis armastus ja viha olid segi.

Rumal uhkus, valehäbi...
Ei tahtnud kuulata me teineteise juttu.
Nii aastast, aastasse ja päevad läbi
aeg ennast piinates võib lennata ka ruttu.

Ei teadnud ma, et vargsi vaatad meie pilte...
Kandes vaikimise haput vilja...
Nüüd tean, et hoolid...
................Ei pea sa selleks kandma loosungeid ja silte.
Ning headeks sõnadeks ei ole iial hilja.