Tundub, et 2015 aasta jääb loominguvaeseks...
Kuid siiski sai kirjutatud ja ka lavastatud üks kooli näidend...
ja teise samalaadse loomine on pooleli.
Kehra Nuku jõuluetendus sai uue jõululaulu võrra rikkamaks.
Üritusi on korraldatud, kostüüme õmmeldud ja ka palju muid tegusid tehtud.
Tegeletud ka visuaalsete kunstidega.
Mis seal siis ikka...ootame tulevalt aastalt uusi loomingulisi puhanguid.
Friday, December 04, 2015
Mele Kalikimaka
Kahjuks pean tõdema, et ka selle laulu tõlge on tehtud 2014 aastal.
Mele kaikimaka
Mele kaikimaka
R. Alex Anderson
Eesti keeles:Annely Pakkane
Mele kalikimaka teile öelda saan
siis, kui saabunud jõulud on Hawaiil
Kaugelt palmisaarelt terviseid ma teil
saadan igavese suve maalt.
Siin päikselises roheluses jõuluaeg
on soojad ööd ja tähesära taevalael.
Mele Kalikimaka - kõlab jõulusoov
kaugelt saarelt mil nimeks Hawaii.
........
Mele Kalikimaka - kõlab jõulusoov:
kus soovin rõõmsaid jõule...
Jah soovin rõõmsaid jõule...
Rõõmsaid, rahulikke, jõule...
ma teil.
Tuesday, December 23, 2014
Jõulumasendus
24.12.2014 kell 6.00 hommikul tööl... ka see luuletus on loodud mõeldes kellelegi.
Ma miskipärast jõule enam eriti ei oota.
Ka jõulupäev ise möödub ilma erilise hoota.
On kuuse ehtimisest saanud kohustus...
ka jõulutuled ei paku lohutust.
Kuhu kadus küll mu jõuluime?
Miks jõulurõõmust jäänud vaid hall tühine vine?
Sest ühel päeval, üks meist enam eriti ei hoolind
ja oma jonniga meilt kõigilt rõõmu kooris.
Ka usinal päkapikul kohe rüppe vajusid käed
ning kinke meisterdamas teda enam ei näe.
Sellest ajast jõul möödub kuidagi tujutult,
tüütu kohustusena ja rusutult.
Ma miskipärast jõule enam eriti ei oota.
Ka jõulupäev ise möödub ilma erilise hoota.
On kuuse ehtimisest saanud kohustus...
ka jõulutuled ei paku lohutust.
Kuhu kadus küll mu jõuluime?
Miks jõulurõõmust jäänud vaid hall tühine vine?
Sest ühel päeval, üks meist enam eriti ei hoolind
ja oma jonniga meilt kõigilt rõõmu kooris.
Ka usinal päkapikul kohe rüppe vajusid käed
ning kinke meisterdamas teda enam ei näe.
Sellest ajast jõul möödub kuidagi tujutult,
tüütu kohustusena ja rusutult.
Lipuluule
Need salmid loodi 16 ja 17 detsember 2014. Viimistlemine toimus kuni 24.12. ja siis saatsin nad ajakirja TÄHEKE luuletuste konkursile "Meie oma Eesti lipp".
I
Nii kerge on sind südames kanda,
sind Eestit, mu väikest kodumaad
ja ei taha tükikestki sinust anda
võõrail, kes nõudma tulevad võimuga.
Sind hellalt hoian ma südamesopis.
Su värve ma kalliks pean.
Su lipp on ootamas esikukapis,
mil pidupäevadel uhkelt välja ta sean.
II
Rääkis õpetaja koolis me lipust ja vapist.
Nüüd kõike ma Eesti ajaloost tean.
Kodus endalegi lipu õmblen kolmest riidelapist
ja siis kõrgele lehvima sean.
Taevasinise tüki saan isalt.
Ripub nagis tal uus triigitud pluus.
Kangast musta käär lõikab visalt.
On vanaemal kapis musti seelikuid kuus.
Valget kangast pean otsima kauem.
Mu linal, voodis, roosad pilved on peal.
On kardinad valged, kuid lilled on pitsil.
Ka laudlinal lõbusad haned on reas.
Õe kapist siis leian ma salli,
lumest valgem ja siidiselt hea.
Tasuks jätan talle oma uue palli
ning rõõmsalt end õmblema sean.
III
Me lipp, mis pidulik ja karge...
Loob meile mõistlikust ja rahulikku meelt.
See ei tähenda, et oleme alandlikud või malbed.
Vaid seda, et kindlalt hoiame oma rahvast ja keelt.
Vaja pole meile kirevaid värve,
ei temperamenti ega tuisupäist tulisust.
Me vajame kindlust ja rahulikke närve
ja et vabadusest ei saaks jälle unistus.
IV
Ma kärsitult ootan,
mil jälle kalendris
märki väikest näen.
Siis südamest loodan,
et isagi märkab
ja masti lippu tõmbama läeb.
Siis jällegi ootan,
et lipumärk väike
end ilmutaks võluväel…
Siis taas uhkelt ma vaataks,
kuidas lippu tõmbaksid masti,
mu isa tugevad käed.
Ka kärsitult ootan
ja samas ka loodan,
et saabub kord päev,
mil olen piisavalt tugev
ning lippu masti
võiksid tõmmata minu käed.
V
Ma lipuga teil märku annan,
kui saabub jälle tähtis päev.
Juubel, pulm või mõni püha...
või siis lihtsalt sünnipäev.
Päikesetõusuga tõmban ta masti
ja ootan mil tuules vabaks ta saab.
Nii rõõmsalt teil tuletan meelde,
et hea on elada vabal maal.
IV
“Sa hoia oma lippu kõrgel.”
Ütles vanaisa alati.
Kuid millist lippu?
Ja kui kõrgel on kõrgel?
Aru ei saanud ma kunagi.
Sõna ainsama trükkisin netti siis...
ning huviga ootama jäin…
On lipp sümboliks ja märgiks
mis rahva ja riigi ees käib.
Nüüd olen vanem ja targem
ning vanaisaga üks on meil meel.
Nüüd mõistan, mis ta ütleb ja mõtleb,
kui oma lippu kõrgel hoida käsib veel.
Mu lipuks nüüdsest jäänud on sini-must-valge
See trikolor, mis minu kodumaa ees.
Teda austan ja sellega hoian ka kõrgel.
Mu hinges ta kindlalt ja sügaval sees.
I
Nii kerge on sind südames kanda,
sind Eestit, mu väikest kodumaad
ja ei taha tükikestki sinust anda
võõrail, kes nõudma tulevad võimuga.
Sind hellalt hoian ma südamesopis.
Su värve ma kalliks pean.
Su lipp on ootamas esikukapis,
mil pidupäevadel uhkelt välja ta sean.
II
Rääkis õpetaja koolis me lipust ja vapist.
Nüüd kõike ma Eesti ajaloost tean.
Kodus endalegi lipu õmblen kolmest riidelapist
ja siis kõrgele lehvima sean.
Taevasinise tüki saan isalt.
Ripub nagis tal uus triigitud pluus.
Kangast musta käär lõikab visalt.
On vanaemal kapis musti seelikuid kuus.
Valget kangast pean otsima kauem.
Mu linal, voodis, roosad pilved on peal.
On kardinad valged, kuid lilled on pitsil.
Ka laudlinal lõbusad haned on reas.
Õe kapist siis leian ma salli,
lumest valgem ja siidiselt hea.
Tasuks jätan talle oma uue palli
ning rõõmsalt end õmblema sean.
III
Me lipp, mis pidulik ja karge...
Loob meile mõistlikust ja rahulikku meelt.
See ei tähenda, et oleme alandlikud või malbed.
Vaid seda, et kindlalt hoiame oma rahvast ja keelt.
Vaja pole meile kirevaid värve,
ei temperamenti ega tuisupäist tulisust.
Me vajame kindlust ja rahulikke närve
ja et vabadusest ei saaks jälle unistus.
IV
Ma kärsitult ootan,
mil jälle kalendris
märki väikest näen.
Siis südamest loodan,
et isagi märkab
ja masti lippu tõmbama läeb.
Siis jällegi ootan,
et lipumärk väike
end ilmutaks võluväel…
Siis taas uhkelt ma vaataks,
kuidas lippu tõmbaksid masti,
mu isa tugevad käed.
Ka kärsitult ootan
ja samas ka loodan,
et saabub kord päev,
mil olen piisavalt tugev
ning lippu masti
võiksid tõmmata minu käed.
V
Ma lipuga teil märku annan,
kui saabub jälle tähtis päev.
Juubel, pulm või mõni püha...
või siis lihtsalt sünnipäev.
Päikesetõusuga tõmban ta masti
ja ootan mil tuules vabaks ta saab.
Nii rõõmsalt teil tuletan meelde,
et hea on elada vabal maal.
IV
“Sa hoia oma lippu kõrgel.”
Ütles vanaisa alati.
Kuid millist lippu?
Ja kui kõrgel on kõrgel?
Aru ei saanud ma kunagi.
Sõna ainsama trükkisin netti siis...
ning huviga ootama jäin…
On lipp sümboliks ja märgiks
mis rahva ja riigi ees käib.
Nüüd olen vanem ja targem
ning vanaisaga üks on meil meel.
Nüüd mõistan, mis ta ütleb ja mõtleb,
kui oma lippu kõrgel hoida käsib veel.
Mu lipuks nüüdsest jäänud on sini-must-valge
See trikolor, mis minu kodumaa ees.
Teda austan ja sellega hoian ka kõrgel.
Mu hinges ta kindlalt ja sügaval sees.
Wednesday, October 01, 2014
Tõru, tõruke
01.10.2014 kell 23.00. Täna näiteringi minnes loopisin Krissu töö akent tammetõrudega...ja õhtul luuletasin talle FBs.
Tõru, tõruke aknale koputab.
Aknas tuluke kutsuvalt särab.
Tamm okstelt neid rändama soputab...
tahab saata neid kaugele ära.
Üks tõruke kaval, su aknale hüppas...
Teist kõnniteel redutamas näen.
Kolmas rohukõrte vahel puhkab,
ning ootab millal leiavad ta väikesed käed.
Mõnest tõrust saab loomake väike
mil tikkudest jalad ja kael.
Mõnd jälle tervitab kevadel päike,
tammeks sirgumine pole siin vaev.
Wednesday, September 17, 2014
Maailm on läinud hulluks...kogumik
Ülim tõde...
Kus on see ülim tõde,
millest õhinal kõik räägivad?
Kuhu kadus armastus?
Miks lokkab kõikjal vägivald?
Just vägivald ja väiklus, valskus, ahnus,
viha kõige vastu ning piinav kahtlus,
et, kui kuskil ongi ülim tõde,
millesse võiks uskuda ja loota,
siis on see kõike muud, mis tahaks...
mida ise usuks, ootaks.
Kes mõtles välja kurva tõe,
et tasakaal peab valitsema ilmas?
See on kui ülim püha graal
ja kõigele heale nagu pinnuks silmas.
Kui kuskil juhtubki, et rohkem headust näed,
siis vastukaaluks kurjus teisel pool maailma
just nagu plahvatab ja levima hakkab
ahnelt välja sirutades oma räpased käed
Kahjuks pole kõik vaid must ja valge.
Kirvelöögiga ei ükski kohus kurja heast lahutada saa...
Kust algab hea, kus kurja alge?
Hall kunagi võis olla... nii must.....kui ka valge.
Tasakaal...
(05.09.2014 kell 00.10 kodus)Kes mõtles välja kurva tõe,
et tasakaal peab valitsema ilmas?
See on kui ülim püha graal
ja kõigele heale nagu pinnuks silmas.
Kui kuskil juhtubki, et rohkem headust näed,
siis vastukaaluks kurjus teisel pool maailma
just nagu plahvatab ja levima hakkab
ahnelt välja sirutades oma räpased käed
Kahjuks pole kõik vaid must ja valge.
Kirvelöögiga ei ükski kohus kurja heast lahutada saa...
Kust algab hea, kus kurja alge?
Hall kunagi võis olla... nii must.....kui ka valge.
Vabadus...
(05.09.2014 kell 00.50 kodus)
Vabadus - on võimas sõna.
Olla vaba - unistab meist igaüks.
Nii me unistamegi sellest, mida pole olemas...
ja selle nimel võitleme igas viimses kui sõjas.
Igaühel meist on omad ikked.
Ahelaid kaela meil laovad maailma normid,
riik, raha ja ametivormid.
Me ise käeraudade järgi haarame,
ise läheme vangi...
nii jääbki meile ainuke vabadus...
...otsus...
...........kuidas kaunistada kongi.
Kas varem või nüüd on parem..
14.05.2014... 16.23 Aegviidu rongis Kehra poole sõites
Kas mäletad neid aegu,
kui tõk-tõk, tõk-tõk
rütmiliselt laulis rong.
Kas oli siis parem kui praegu,
kui kulgeb sahinal ta nagu õhk?
Kas mäletad, kuis varem
tõk-tõk, tõk-tõk, tõk-tõk
rattad rõõmsalt ragisesid
uinutades pragisesid,
kolinal mürinal avanes uks.
Nüüd sa vaikselt loksud rongis...
WIFI ja valjuhääldis selge jutt.
Nagu ülimoodsas liftis,
väljumiseks alla vajuta vaid õige nupp.
Rataste pahinal rong koju sind kannab.
Väljumiseks tuleb valida õige tsoon.
Nüüd teadma pead veel ainult seda,
kui pikk su peatuses on perroon.
Friday, April 18, 2014
Kui laule loon
19.04.2014 kell 7.00 ... need laulusõnad lihtsalt tulid kusagilt....Kes teeb viisi???
1. Kui laule loon, siis mõtlen sinule.
Mu meeltes juba laulab neid su hääl.
Kuigi minu laulud on mõeldud kõigile,
mõte sinust võimsamaks neil mudab väe.
Ref. Sind kalliks pean. Las heliseb su hääl.
Sõnad lihtsad reas... Palju öelda veel...
Maailm kuuluda võiks ainult laulule.
Öeldes kõike kaunist, mida peidab meel.
2. Sõnu valida, neid kokku põimida...
Kauneimad neist, ma ütlen sul.
Armastus ja laulud, nad hästi lõimuvad.
Usk ning lootus, lisada jääb mul.
3. Õnn kestab seal, kus laulu sügavik.
Sõnad keerulisse lõime koon.
Lauldes samu laule, saab elust igavik.
Igavesti sulle ma laule loon.
1. Kui laule loon, siis mõtlen sinule.
Mu meeltes juba laulab neid su hääl.
Kuigi minu laulud on mõeldud kõigile,
mõte sinust võimsamaks neil mudab väe.
Ref. Sind kalliks pean. Las heliseb su hääl.
Sõnad lihtsad reas... Palju öelda veel...
Maailm kuuluda võiks ainult laulule.
Öeldes kõike kaunist, mida peidab meel.
2. Sõnu valida, neid kokku põimida...
Kauneimad neist, ma ütlen sul.
Armastus ja laulud, nad hästi lõimuvad.
Usk ning lootus, lisada jääb mul.
3. Õnn kestab seal, kus laulu sügavik.
Sõnad keerulisse lõime koon.
Lauldes samu laule, saab elust igavik.
Igavesti sulle ma laule loon.
Monday, April 14, 2014
Ostsin uue märkmiku...
Ostsin uue märkmiku. Lihtsalt ei saanud teisiti. Kohe voolasid sina sisse ka esimeses luuleread...kohe mitu tükki järjest.
25. märts 2014, õhtul hilja.
Ootan
Ma täna kärsitult uut päeva ootan
ja homset päikest meeltes juba paistmas näen.
Energiat uut, võin temalt alati ma loota,
see kõikjale kiirgab võimsalt särava väe.
Tema laul...
Ta laulu akna taga kuulen,
sirisevalt, sillerdav on tema hääl.
Just kevadeti oma lauluhäält ta proovib
ja kajab vastu kõikjalt kuhu läen.
Nagu kellukate helin...
till-till-till-tilk
suliseb, vuliseb vesi
ja laulu endas kannab iga vihmatilk.
Ehk homme... 26.märts 2014 kell 00.15
Vahel oleneb kõik pisiasjadest.
Näiteks see, kuidas algab uus päev.
Lõpuks süü leiad, liig kõvadest patjadest,
kadunud sokkidest ja peeglist millest end näed.
Võtmed kukkusid lompi
või libastud jääl...
Ülemus tööl mängib troppi.
Pöördund on sinu vastu kõik taevased väed.
Meelt heita veel pole sul põhjust.
Maailma ots ei ole veel käes.
Uus hommik targem võib olla tänasest õhtust...
Ära muretse. Ehk homme on parem päev.
Tühi koht. ...2014 aprill, ühel õhtul.
Ma sageli igatsedes ohkan,
sest vahel tunnen nagu poleks,
kuskil sisimas seda, mis oleks
täitmas vajalikku tühja kohta.
Seepärast, mitte just sageli ma ohkan,
sest kogu hingest ma soovin, et oleks
seal, kus seda nähtud pole
just see, mis täitma peab seda kohta,
mille pärast ma ikka veel aegajalt ohkan.
Nii jälle ootusrikkalt ohkan, et küll kunagi kohtan,
seda miskit mida praegu mul pole
ja millest unistan, et oleks,
sest loodus ei salli tühja, kasutuna seisvat kohta,
mille järgi ma iga päev igatsedes ohkan.
Kevade kuulutajad. 10.aprill 2014. Hambaarsti ooteruumis õiget aega oodates.
Juba pikemat aega jälgin oma uinunud murul kellukate vilgast sirgumist. Märtsikellukad, lumikellukesed, krookused ja tsillad. Kevad tuleb. Visalt, aga ikkagi tuleb.
Veel tukuvad rohulibled aias.
Veel uinuvad põõsad ja puud.
Nende vahel tärkamas lehed on laiad...
Nagu väiksed rohelised suud.
Meil teatavad, et loodus nüüd ärkab,
et ootama veidike peame me veel.
Varsti õitsemas kellukaid märkad.
Nad rääkimas kevade keelt.
Me kõrv nende juttu ei kuule.
Tõlkida seda ei suuda me meel.
Nende ilu toob naeratuse suule.
Käivad kellukad rõõmsalt kevade ees.
25. märts 2014, õhtul hilja.
Ootan
Ma täna kärsitult uut päeva ootan
ja homset päikest meeltes juba paistmas näen.
Energiat uut, võin temalt alati ma loota,
see kõikjale kiirgab võimsalt särava väe.
Tema laul...
Ta laulu akna taga kuulen,
sirisevalt, sillerdav on tema hääl.
Just kevadeti oma lauluhäält ta proovib
ja kajab vastu kõikjalt kuhu läen.
Nagu kellukate helin...
till-till-till-tilk
suliseb, vuliseb vesi
ja laulu endas kannab iga vihmatilk.
Ehk homme... 26.märts 2014 kell 00.15
Vahel oleneb kõik pisiasjadest.
Näiteks see, kuidas algab uus päev.
Lõpuks süü leiad, liig kõvadest patjadest,
kadunud sokkidest ja peeglist millest end näed.
Võtmed kukkusid lompi
või libastud jääl...
Ülemus tööl mängib troppi.
Pöördund on sinu vastu kõik taevased väed.
Meelt heita veel pole sul põhjust.
Maailma ots ei ole veel käes.
Uus hommik targem võib olla tänasest õhtust...
Ära muretse. Ehk homme on parem päev.
Tühi koht. ...2014 aprill, ühel õhtul.
Ma sageli igatsedes ohkan,
sest vahel tunnen nagu poleks,
kuskil sisimas seda, mis oleks
täitmas vajalikku tühja kohta.
Seepärast, mitte just sageli ma ohkan,
sest kogu hingest ma soovin, et oleks
seal, kus seda nähtud pole
just see, mis täitma peab seda kohta,
mille pärast ma ikka veel aegajalt ohkan.
Nii jälle ootusrikkalt ohkan, et küll kunagi kohtan,
seda miskit mida praegu mul pole
ja millest unistan, et oleks,
sest loodus ei salli tühja, kasutuna seisvat kohta,
mille järgi ma iga päev igatsedes ohkan.
Kevade kuulutajad. 10.aprill 2014. Hambaarsti ooteruumis õiget aega oodates.
Juba pikemat aega jälgin oma uinunud murul kellukate vilgast sirgumist. Märtsikellukad, lumikellukesed, krookused ja tsillad. Kevad tuleb. Visalt, aga ikkagi tuleb.
Veel tukuvad rohulibled aias.
Veel uinuvad põõsad ja puud.
Nende vahel tärkamas lehed on laiad...
Nagu väiksed rohelised suud.
Meil teatavad, et loodus nüüd ärkab,
et ootama veidike peame me veel.
Varsti õitsemas kellukaid märkad.
Nad rääkimas kevade keelt.
Me kõrv nende juttu ei kuule.
Tõlkida seda ei suuda me meel.
Nende ilu toob naeratuse suule.
Käivad kellukad rõõmsalt kevade ees.
Aprillilumi
Kes küll teab, millal see sai kirja pandud??? Ilmselt siis, kui Aprillis oli paks, paks lumi maas.
Pakun, et 2013 aastal.
Täna pikk, pikk mulle tundub päev.
Lund sajab ja taas tervitan talve,
kesk kevadet, lumist - valget.
Kevad end vaid vilksamisi näitas.
Meie meeltega ta naljatades mängis,
ja taas mattus lumisesse sängi.
Istub harakas oksal,
sulgi sasib külm tuul.
Lumevaibaga kaetud juba pungades puud.
Lund lendab ja lendleb...
Aprill lõppemas pea.
Kas suvi veel tuleb? Ei tea, ei tea?
Pakun, et 2013 aastal.
Täna pikk, pikk mulle tundub päev.
Lund sajab ja taas tervitan talve,
kesk kevadet, lumist - valget.
Kevad end vaid vilksamisi näitas.
Meie meeltega ta naljatades mängis,
ja taas mattus lumisesse sängi.
Istub harakas oksal,
sulgi sasib külm tuul.
Lumevaibaga kaetud juba pungades puud.
Lund lendab ja lendleb...
Aprill lõppemas pea.
Kas suvi veel tuleb? Ei tea, ei tea?
Sunday, February 02, 2014
Aastast 2013...
Märkasin,
et 2013 aasta on mu blogis täiesti puudulik. Nagu oleks istunud
loomingulises mustas masenduses. Tegelikult on asi nii, et tegemist
oli nii palju, et blogini ei jõudnud.
Tegin
palju laulutõlkeid ja mõtlesin ise laule välja. Samuti kirjutasin
ja lavastasin kolm näidendit.
Nii
see aastake kulges...KIIRELT.
Nüüd
teen tegemata töö tasa ja lisan, nüüd juba möödunud aasta
loomingu.
Kehtiv
seadus...(alustasin 2012 sügisel ja lõpetasin 12.04.2013)
On
sügis ja langeb taas lehti.
Vahel
tahan, et ei kehtiks
Newoini
esimene seadus.
On
ikka sügis - punane, kollane, pruun
Kõduneb
kõik, ka see mis on uus.
Mis
siis, kui raskusel ei oleks jõudu?
Kas
õhus hõljumine tekitaks õudu.
On
ikka veel sügis...
ja
langeb, aina langeb lehti.
On
hea, et mõnigi seadus kehtib.
Ansamblile
KODU sai tõlgitud
mitu laulu,
mille
me ka repertuaari võtsime.
ENNUSTAJA ...
ehk ГАДАЛКА laul 1979 aasta filmist "Ah, vodevil,
vodevil"
1.
Muutub mood iga hetk, päevast päeva.
Kuniks
maailm veel püsima jääb
kuni
mustlasel kaardipakk käes on
leidub
alati mõni klient
Imelugusid
võimatuid ootab,
see
kes uksele koputab pea.
Oma
kaardid siis laiali laotab
ja
kuningaid ritta ta seab.
Ref:
Kas
ütlen sul? Kas ütlen sul?
Mis
saatusel on anda?
Ootab
ees. Mis ootab ees?
Mis
tulevik sul toob?
2.
Õnne elus võib ennustus öelda
et
sind tabab suur saatuse löök
tappev
igatsus, armastus kirglik
rännak
pikk, sinna kus silmapiir.
Vanad
kaardid, kui lehvik su ette
laotub
linal, mil narmastes äär
auväärt
kuningad ütlevad sulle
usu
kõike mida sa näed.
3.
Aeg võib lõhkuda kiviseid losse
kanda liivana
laiali neid
iga
ristmik, mis maailmas leidub
seal
anda võid saatanal käe.
kaardid
vanad ju sellest ei hooli
ei
aeg neid puutuda saa.
Homsest
eilsesse rändavad ended
On
neis tõtt või valet. Kes teab?
Rändame
maailmas ringi...
(tõlge
laulule "Пусть нету ни кола и ни двора"
multifilmist "Bremeni linna moosekandid")
1.
Mis sest et puudub rikkus meil ja riik
See
eest lõivu kroonule ei maksa
Meid
võlub kaugel eemal silmapiir
kutsub
See meid kaasa
Ref:
Olla teisiti - ei me soovi
Olla
teisiti - ei me soovi
Rändame
vaid ringi, rändame vaid ringi
Rändame
maailmas ringi.
Lai
lal lai lal lal la….
2.
On sõbraks suureks meile videvik
Ei
karda pimedust me ega valgust
ta
ikka kutsub kaasa
3.
Me väsind jalgu soendab lõkke leek
Ei
õrnakesi teedel saatus soosi
Mis
sest et tihti otsas on ka söök
Tee
ikka kutsub kaasa
Džindži
rinži .... (tõlge laulule Bubamara filmist "Must
kass, valge kass" aasta oli siis 1998. Salme laulavad
vaheldumisi Sergei ja Hele-Riin)
1.
Kõik siin teada tahavad
miks
ei taha neiukene tantsida
palun,
sind ju palun ma
miks
saadad surma mind, miks hukutad.
2.
Miks Romale tusatsed ?
Vaid
sellepärast et ma ei tulnud tantsule
palu,
palju palud sa
tantsida
võid ikkagi sa teistega.
3.
Hei mu sõbrad kuulake
selle
piiga naiseks võtan endale
neiu
kaunis neiuke
võtta
võid mind meheks omale
Ref:
Džindži rinži kauntar
kenake,
armsake
tule
naiseks mustlasele.
Hüüe:
Vennaksed, mustlased
kõik
nüüd tantsule
4.
Oh sa Roma-Romale
miks
sa arvad et ma tulen sinule
ema,
kallis emake
ma
ei lähe talle, ta ju mustlne.
5.
Sa mu kaunis piigake
olen
loodud meheks ainult sinule
tule,
tule minuga
koos
meid ootab elu nagu pillerkaar.
6.
Oi Romale- mustlane
mind
vaid tahad, sest ei tulnud tantsule.
palu
, palju palud sa
tantsida
võid ikkagi sa teistega.
7.
Kõik siin teada tahavad
miks
ei taha neiukene tantsida
palun,
sind ju palun ma
miks
saadad surma mind, miks hukutad.
Õnne
rahata ei saa ... tõlge laulule "Песенка
разбойников" multifilmist Bremeni linna
moosekandid
Öeldakse,
me pätid- vargad
Kuis
küll maa meid kanda saab?
Andke
kaardid kätte
Teile
ennustama pean.
Oi
la la, oi la la
Teile
ennustama pean
Oi
la la, oi la la
Eh-ha!
Mis
teid ootamas on homme
Võin
teil öelda õigepea.
Raha
makske ette
Õnne
selleta ei saa
Oi
la la, oi la la
Õnne
selleta ei saa
Oi
la la, oi la la
Eh-ha!
Homsest
elu on teil helgem
saatust
uskuma vaid peab
ongi
äri aetud,
Kaardid
tõtt ju räägivad
Oi
la la, oi la la
Kaardid
tõtt ju räägivad
Oi
la la, oi la la
Eh-ha!
Oi
la la, oi la la
Teile
ennustama pean
Oi
la la, oi la la
Eh-ha!
Tõlked
niisama lahedatele lauludele...
Kirju
maailm
(tõlge
türgikeelsele laulule Rengarenk -päris üks ühele tõlgetpolnud
kahjuks võimalik teha.
1. Esmaspäev on sinine
ja
teisipäevad kollased
must
on öö ja valge päev...
Igal
pool ma värve näen.
Kirju
naabri suvekleit.
Kuldne
päiksekiirte helk.
Hõbetaselt
särab kuu.
Sind
vaatan ja näen kõike muud.
Ref:
Kõik
on korras.
Mind
te ei murra.
Maailm
värve, värve täis.
Kõik
on hästi.
Pea
hoian püsti.
Kirjult
ringi, ringi käin.
2.
Enne hall mul oli päev.
vihkasin,
et halli näen.
Üksindus
mind rõhus siis..
Kes
küll selle kaasa viiks.
Nüüd
oled tuli sa,
minu
säde maailmas.
mu
ellu värvid taas
tõid
ja sind ma armastan.
Lähen
nüüd.... ( tõlge laulule When I'm gone)
1.
Mul plaanis reis, mis viib mind kaugele.
Kaks
viskit kaasa pakin veel.
Mulle
meeldiks teel üks hea kaaslane...
Lahkun
homme ma siit kas tuled ka?
Ref:
Lähen
nüüd.
Lähen
nüüd...
Mind igatsema siia jääd.
Meenutad
mu naerul suud,
sära
silmis, kõike muud...
Jah, mind
igatsema siia jääd.
2.
On kauged maad mind ammu ootamas.
Neid
silmapiiri taga näen.
Seal
on mäed ja seal on orud,
laiad
jõed, mis kõrgel rohus
Neid
koos sinuga vaid näha tahan ma.
Kõik lilled ...tõlge Nikolai baskovi laulule Все цветы
1.
Aeg seisma jääb, kui mõtlen sinule
Maailm
tiirelda võib edasi
kingituseks
taevas sind vaid mulle tõi
Õnne
tipus nüüd olen ma.
Ref:
Lilled kõik, need kõik, mis leidub ilmas, murran sul.
Südame,
et avaksid vaid minule.
Õied
kõik, jäädavalt nüüd kingin sulle ma.
Lilled
need ja oma südame mis truu.
2.
Su hingega mu hing jäävalt ühinend
Mu
silmis rõõmu näed, kui vaatan sind.
Maailm
pöörleb nüüd, vaid meile kahele.
Aeg
jälle seisma jääb, näen ainult sind.
Kõik lilled – sünnipäevalaul. ( Sünnipäevalised eesti keelsed sõnad Nikolai Baskovi laulule Все цветы)
1.Täna on see päev, mis rõõmuks kõigile.
Saame soovida sul kõike head.
Selleks hetkeks nüüd peab jääma seisma aeg.
Meie silmis sa häid soove näed.
Ref: Lilled kõik,on kingiks täna sulle, kauneimad.
Südamest sulle õnne soovime.
Õied need, sul toogu meelde hetki säravaid.
Õied need ja meie rõõmsad naerusuud.
2. Sünnipäeva möll ja tort mis küünaldes.
Kajamas on laul ja keerleb tants.
Võta veel üks hetk ja jäta seisma aeg.
Elu on sul nüüd vaid rõõmu jaoks.
Kirgede
vulkaan ... sõnad laulule "Помоги
мне" filmist "Briljantkäsi" 1968 aastast.
1.
Sa armusõnu mulle laususid,
linnas
ses, kivises.
Ja
läbi udu hellalt kandis meid
kuum,
kirgede romanss.
Ei
armastada enne osanud
nii
tuliselt, palavalt
ning
ärkas tahtmatult ja tormakalt
mu
hinges vulkaan.
Ref:
Vii mind kaasa, vii mind kaasa -
öö
ja udu veel ootavad meid.
Näed
ju närbub. Jah süda närbub
armulaavas,
mis tuline kuum.
2.
Meid muinasjutuliselt varjasid
lehed
need, palmidelt
ja
eemal linn nii vaikselt sumiseb.
Just,
kui ootaks vastuseid.
Mind
naljatades ikka hüüdsid sa:
armsake,
tirtsuke.
Aimamata,
et mus süttimas
suur
kirgede vulkaan.
3.
Nii meelat lõhna kannab videvik,
sügavalt
sinine
ja
ikka endiselt linn kivine
meilt
ootab vastuseid.
Nüüd
loojang üle värvib tänavaid
toone
imekauneid seal.
Kuid
kõuepilved muudkui keerlevad,
all
kirgede vulkaan.
Laulud
etendusele
"Haldjane
lilleriigis e.
Piibeleheneitsi 50 aastat hiljem
Juta
laul
Ilus
on hommik ja ilus on päev,
ilus
on taevas ja päike .
Ilusaid
lilli siin kasvamas näen
sirgub
seal piibeleht väike.
Ref:
Loodus
laulab, ilus ja kuldne on suvi
Loodus
laulab, ilus ja kuldne on suvi
Rohu
seest haldjaid ma piilumas näen
lõbusalt
lehvitan neile
Tammele
vanale külla ma läen
lubasin
seda ma eile.
Mesilaste
lauluke
2x
Zemud
me kaks,
zemud
me zuminal.
Lendame
ringi
võimsal
kuminal.
Ükz
on Põmm
ja
teine Pamm,
koos
me zõbrad
koos
me zuminad
2x
Lendame
ringi
võimzal
kuminal.
Lendame
ringi
zuurel
zuminal
2x
Kuminal,zuminal,
zuminal,
kuminal,
koos
me kaks,
zõbrad
me zuminad.
Lillehaldja
laul
Iga
lill, iga õis, haldjal seal kodu on
lilleõis
kaunis, mu kodu on seal.
Iga
lill, iga õis, tuule käes helises
Laulda
lillelaulu ta sai.
Hiiglane
halb, siia saabus üks päev
tallatud
maa sai ta jalgade all
Õied
kõik lõhkus see tusane hiid
koduta
jäime me siis.
Igavesti
vaikis siin nüüd lillelaul.
Haldja
pisaraist märjaks sai maa
Miks
lõhkuda võis, me kodud see hiiglane
Koduta
oleme nüüd.
Rändajate
laul
Kõll:
Rõõmus on meel, sest päike särab taeva all.
Rõõmus
on meel, sest lilled õitsevad.
Rõõmus
on meel, sest kõikjal linnud laulavad
Igal
pool ja iga päev ma kõikjal rõõmu näen.
Martin:
Rõõmus on meel, sest lõppeb varsti rännutee
(LÕPUS
(Rõõmus on meel, sest lõppnud on rännutee))
Rõõmus
on meel sest muutun suureks taas.
(LÕPUS
(Rõõmus on meel sest suur
nüüd olen taas.))
Koos:
Rõõmus on meel, sest päike särab taeva all.
Igal
pool ja iga päev ma kõikjal rõõmu näen.
Ref:
Linnud ja laulud, päiksesära taeva all
Õitsevad
lilled siin rõõmsalt võluväes.
Lilled
ja laulud, õnnest särab ilm.
Igal
pool ja iga päev ma kõikjal rõõmu näen.
Subscribe to:
Posts (Atom)