(21.05.2010 Loengus istudes tuli äkki selline mõte)
Ja nii, vaikselt istun,
ootan seda kuldset laeva,
mis viib mind jõuka ja eduka elu taeva.
Oodates mööduvad päevad, kuud...
Meremeestelt, kes kõikjal on käinud
küsin, ega nad mu laeva pole näinud.
Nende vastus on alati trööstitult maine:
„Meil ära on nähtud iga paik
ja läbi seilatud iga vesisemgi laik.
Ei ole selles ilmas sinu kuldset laeva
siin asjatult istud ja raiskad kallist aega.“
Kuid ikka veel istun
ja raiskan siin aega...
Ootan oma kultset unelmatelaeva.
No comments:
Post a Comment